Tartumaa heaoluprogrammi (HOP) rakendusmudeli loomine ja piloteerimine: ettevalmistav analüüs

Tartumaa heaoluprogrammi (HOP) rakendusmudeli loomine ja piloteerimine: ettevalmistav analüüs

Koostöös Sotsiaalse Innovatsiooni Laboriga oli meil rõõm toetada Tartumaa omavalitsusi hariduslike erivajadustega laste tugisüsteemi tõhustamisel. Nimelt viisime Tartu linna hariduse tugiteenuste keskuse tellimisel ellu projekti „Tartumaa heaoluprogrammi (HOP) rakendusmudeli loomine ja piloteerimine“. Projekt tõukus probleemist, et sageli on hariduslike erivajadustega lastele sobivad teenused eri valdkondade ja omavalitsuste vahel killustunud, andmed ei liigu lapsega alati kaasa ning puudu on vajalikest spetsialistidest. Lisaks ei märgata lapse erivajadusi tihti piisavalt varakult, mistõttu keskendusime uuringus suuresti HEV toele alushariduses.

Projekti lõppeesmärk oli luua Tartumaa omavalitsuste jaoks haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkondi siduv juhtumikorralduse mudel, mis võimaldab koostöiselt hinnata lapse abivajadust, planeerida tõhus tugiteenuste korraldus ning tagada valdkondade ning omavalitsuste vaheline ning ülene andmevahetus. Haap Consultingu meeskonna ülesanne oli analüüsida nii omavalitsuste praegust olukorda kui ka häid lahendusi välisriikidest, valmistamaks ette mudeli disainitöötube, mida viib ellu Sotsiaalse Innovatsiooni Labor.

Joonis 1. Ennetavate teenuste süsteem Hollandis. Haap Consulting. 

Eestile sobivate lahenduste leidmiseks kaevusime nelja riigi – Soome, Sloveenia, Norra ja Holland – tugisüsteemidesse, sh intervjueerisime sealseid spetsialiste, ning uurisime häid lahendusi ka teistes Eesti paikades. Lisaks andmepäringutele tegime iga Tartumaa omavalitsusega virtuaalse arutelupäeva, kus osalesid erinevad haridusspetsialistid – lasteaiaõpetajad, HEV koordinaatorid, sotsiaalpedagoogid, logopeedid, lastekaitsespetsialistid, haridus- ja sotsiaalvaldkonna juhid jt.

Välisriikide ja kohaliku olukorra analüüsi tulemusena valmisid koostöömudeli disaini toetavad soovitused. Näiteks soovitasime, et Norra eeskuju järgides võiks tugiteenuste kompetentsikeskuse spetsialist viibida kindlatel aegadel koolis (töötades seal näiteks poole kohaga) ning osaleda aktiivselt kooli kolmeliikmelise tugimeeskonna töös. Soome riikliku nõustamisteenuse ehk Valteri koolide puhul tasub aga eeskuju võtta üle riigi paiknevatest nõustamiskeskustest, mis koolidesse visiite teevad ja kooli tugispetsialiste ka kaugnõustamise abil toetavad.

Sarnased postitused