Sotsiaal-emotsionaalsed pädevused võimaldavad inimestel tegeleda tõhusalt oma emotsioonide ja suhetega. Selle oskuse moodustavad mitmed alaoskused, näiteks enda tugevuste ja nõrkuste mõistmine, empaatiavõime, probleemide lahendamise oskus, stressijuhtimine jne. Õpetaja töös on need oskused olulised nii õpetajate endi arengu ja vaimse tervise kui ka õpilaste arengu seisukohalt, sest nende valdamine aitab vähendada läbipõlemise ohtu ning luua klassiruumis positiivse ja motiveeriva keskkonna.
Joonis 1. CASEL sotsiaal-emotsionaalse pädevuse kompetentsid. Allikas: Zins jt, 2004.
Eesti konteksti sobiva õpetajate sotsiaal-emotsionaalsete pädevuste koolituse leidmiseks analüüsis Haap Consulting Tervise Arengu Instituudi tellimusel erinevaid Eesti ja rahvusvahelisi koolitusprogramme.
Rahvusvaheliste koolitusprogrammide kaardistamiseks tuginesime teaduskirjanduse analüüsile ja mõju-uuringutele, Eesti koolituste leidmiseks konsulteerisime valdkonna ekspertide ja erinevate koolitajatega. Analüüsisime dokumendianalüüsis lähemalt viite rahvusvahelist ning kolme Eestis juba kasutusel olevat koolitusprogrammi sisu, formaadi, kättesaadavuse ning mõju-uuringute tulemuste aspektist. Koolitusprogrammide omavaheliseks võrdluseks korraldasime valdkonna ekspertide ja praktikutega aruteluseminari.
Analüüsis järeldasime, et senised koolituste mõju-uuringud ei ole piisavalt süstemaatilised, et võimaldada ühe, teistest tugevalt eristuva koolituse välja toomist. Tõime ka välja, et mitmekesisus koolitusturul on positiivne, kuna õpetajate vajadused ja ootused on erinevad. Keskse järeldusena soovitasime kaaluda nende programmide eestindamist, millel on tugevam klassiruumi haldamise ja suhtlemisoskuste arendamise fookus, ning kahe juba Eestis kasutusel oleva koolituse, Gordoni õpetajate kooli ja Vaikuseminutite, laiendamist ja koolituste mõju hindamist. Uuringuga saab lähemalt tutvuda TAI kodulehel.
