Üheks eriti haavatavaks rühmaks ühiskonnas on oma sünniperedest eraldatud ja asendushooldusteenusele suunatud lapsed. Kas teadsid, et kuigi Eestis on asendushooldusel viibivate laste arv iga-aastaselt vähenenud, on meil siiski sadu lapsi, kes ootavad endale pere, kes on valmis oma hoolt ja armastust jagama? Või kas teadsid, et ka asenduskodud näevad täna välja üha peresarnasemad?
Uurisime koos Stories for Impact-iga muudatusi, mida on viimastel aastatel perede ja asenduskodude toetamiseks loodud. Hindasime perioodil 2014–2020 ellu viidud tegevuste ning regulatiivsete muudatuste rakendumist ja mõju. Uuringu eesmärgiks oli vastata küsimustele kas, kuivõrd ja kuidas on seadusemuudatused ja toetatud tegevused mõjutanud asendushoolduse valdkonda ja aidanud kaasa valdkonna eesmärkide saavutamisele.
Andmekogumise mõttes oli tegu väga mahuka uuringuga. Esmalt vaatasime otsa erinevatele juba olemasolevatele andmetele peamiselt erinevatest registritest. Põhiosa uuringu sisust põhines aga täiendavalt kogutud andmetel. Viisime läbi kokku kolm veebiküsitlust perepõhise asendushoolduse pakkujate, kohalike omavalitsuste spetsialistidele ning asendushooldusteenust pakkuvate asutuste töötajate seas. Lisaks viisime läbi 21 intervjuud valdkonnaga seotud organisatsioonide esindajate ning perede esindajate seast.
Hea meel on tõdeda, et üha kasvab nende laste arv, kes kasvavad peredes – kui 2010. aastal viibis perepõhisel hooldusel 60% asendushooldusel lastest, siis 2020. aasta lõpu seisuga oli selliseid lapsi juba 65%. Peamine murekoht seisneb aga hooldusperede (sh kriisi- ja erihooldusperede) värbamises. Toimiva asendushoolduse süsteemi jaoks on vaja peresid kõikidest piirkondadest ning valmisolekuga kanda hoolt erinevate vajadustega, eri vanuses ning korraga mitme lapse (õdede-vendade) eest. Analüüsist selgus, et kuigi kampaaniad ja tegevusi on märgatud, on nii alles huvi tundvate kui juba laste eest hoolt kandvate perede jaoks kõige olulisemaks otsesuhtlus teiste perede ning valdkonna spetsialistidega.
Asendushoolduse kvaliteedi tõstmiseks muudeti põhjalikult asendushoolduse korraldust. Eesmärgiks oli valdkonna tõhusamaks muutmine ning laste heaolu kasvatamine. Peamine murekoht seisneb asendus- ja perekodude kvaliteedijuhtimise rakendamisel: asutuste töötajad ei taju kriteeriumite praktilist väärtust ning seatud ootusi ei rakendata igapäevatöös. Analüüsist selgus, et asutustel on ootus senisest toetavamale ja abistavamale koostööle.
Lühidalt võib kokku võtta, et ellu viidud muudatused on tõepoolest süsteemsust ja ühtsust parandanud. Hoolduspere leidmiseks toimuvad regulaarsed kampaaniad ja loodud on kesksed infokanalid, hooldusperede ettevalmistus on sama nii Valgas kui Tallinnas; omavalitsused eelistavad perepõhist hooldust asutustele. Samas ei ole sihiks seatud perede arv ja osakaal aga veel tänase seisuga seal, kus sooviti.
Uuring valmis Sotsiaalministeeriumi tellimusel ja seda rahastati Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
Tutvu uuringuga siin: https://www.sm.ee/media/2610/download
