Kestlikum tegutsemine on globaalne trend, mis puudutab kõiki eluvaldkondi. Laiema suuna selleks annab ülemaailmne säästva arengu tegevuskava 2030. aastani ja kohalikul tasandil riiklik pikaajaline strateegia „Eesti 2035“. Kestlikkuse trend puudutab paratamatult ka turismisektorit. Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) definitsiooni järgi on kestlik turism selline tegutsemine, „mis võtab täielikult arvesse praegusi ja tulevasi majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaga seotud mõjusid, mis rahuldavad külastajate, sektori, keskkonna ja sihtkoha kogukondade vajadusi“ (UNWTO 2023).
Eesti turismisektori kestlikkuse hetkeolukorra väljaselgitamiseks viisime EASi ja KredExi ühendasutuse ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi üle 550 turismiteenuse pakkujat kaasanud uuringu. Uuringu raames vaatasime üleilmseid trende ja arengusuundi turismis ja turismisektorit puudutavates regulatsioonides ning kestliku turismi parimaid praktikaid viies välisriigis – Soomes, Rootsis, Sloveenias, Šveitsis ja Uus-Meremaal. Samuti uurisime Eesti turismiteenuse pakkujate arusaama kestlikust turismist, valmidust ja võimekust rakendada kestlikkuse põhimõtteid, aga ka toetusvajadusi üleminekul kestlikumale tegutsemisele.
Uuringuga saime teada, et turismiteenuse pakkujate seas ei ole ühtset arusaama kestlikust turismist ehk sektoris pole seatud konkreetseid eesmärke ja neist tulenevaid samme kestlikuma tegutsemise poole liikumiseks. Seepärast ollakse ettevaatlikud ja kaalutlevad ka oma kestlike tegevuste reklaamiks kasutamisel. Samuti ollakse vähem kursis kestlikkuse sotsiaalsest ja majanduslikust mõõtest (keskkondliku kõrval). Tegelikult aga tehakse juba väga palju samme õiges suunas, enamasti ressursikokkuhoiuks, aga ka kohalike kaasamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks. Teadlikkus kestlikest põhimõtetest on kõrgem suuremate ja rahvusvahelist koostööd tegevate turismiteenuse pakkujate ning loodusturismi ettevõtete seas. Samuti on üldiselt sektoris tegutsejatele selge, et kestlike põhimõtete rakendamine loob konkurentsieelist ja parendab riigi mainet turismisihtkohana. Küsimus on aga selles, kuidas liikuda kestlikuma tegutsemise poole.
Eesti turismisektori kestlikkuse hetkeolukorra ja teiste riikide parimate praktikate põhjal koostasime ettepanekud ja soovitused Eesti turismipoliitika kujundamiseks ja turismiteenuse pakkujatele kestlikule turismile ülemineku tegevuskava koostamiseks.
Uuringut aitasid läbi viia Sustinere OÜ ja Norstat Eesti AS.
Uuringu aruande ja lõpptulemustega on võimalik täpsemalt tutvuda Puhka Eestis kodulehel: Turismisektori kestlikkuse uuringu tulemused | Puhka Eestis
