Kinnise lasteasutuse teenus ehk KLAT piirab ajutiselt lapse liikumisvabadust kodust eemal turvalises ja toetavas keskkonnas. See on mõeldud viimase abinõuna lastele, kelle käitumine ohustab tõsiselt lapse enda elu, tervist ja arengut, või teiste isikute elu või tervist.
Kuna KLAT on lapse vabadust piirav meede, ei tohiks lapse suunamine KLAT-i toimuda ennatlikult või liiga madala abivajaduse korral. Seega on tähtis lapse ja pere abivajadust õigel ajal märgata ning selgitada last ja pere kaasates välja sobilikud lahendused.
Koostöös Tallinna Ülikooliga analüüsisime mahukas viieosalises uuringus KLAT-i suunatud laste juhtumeid. Eesmärk oli hinnata võimalikke puudujääke lapse tugisüsteemis, nii enne kui pärast KLAT-i, koguda laste ja vanemate hinnanguid pakutud toele ning anda soovitusi, mis aitaksid lapse sattumist KLAT-i paremini ennetada.
HAAPi meeskond uuris kahte alateemat: riski- ja kaitsetegureid, mis mõjutavad kinnise lasteasutuse teenusele sattumist ja KLAT-meetme sobivuse hindamise protsessi lapse võrgustiku liikmete koostöös.
Selleks analüüsisime riiklikes andmekogudes KLAT-teenusele suunatud laste andmeid, intervjueerisime KLATi suunatud lapsi ja teenusel viibinud laste vanemaid, vestlesime fookusgruppides kohtunike, KLA-teenuse osutajatega, lastekaitsetöötajate, Sotsiaalkindlustusameti spetsialistidega ja lapse võrgustiku liikmetega, kelle seas olid politseinikud, noorsootöötajad, sotsiaalpedagoogid, prokurörid, usaldusisikud jt.
Riskitegureid uurides järeldasime, et KLATi jõudnud laste probleemid on enamasti komplekssed ja omavahel põimunud: lapse vaimse tervise probleemid seostuvad omakorda sõltuvuste, kodust ja koolist hoidumise ning perekondlike probleemidega, sealjuures jääb sageli puudu vanemlikest oskustest. Soovitasime muuhulgas pakkuda tuge lapsevanemale sõltuvuskäitumise ja vaimse tervise probleemidega tegelemiseks ning tagada perepõhiste tugimeetmete (nt MDFT) kättesaadavus, samuti kaasata varakult lapse võrgustikku vaimse tervise spetsialist ning suurendada vaimse tervise teenuse pakkujate ja koolide vahelist koostööd.
KLAT-meetme sobivuse väljaselgitamise protsessi analüüsides ilmnes, et lapse abivajaduse hindamine kohalikus võrgustikus pole alati piisavalt põhjalik ning seda mõjutab sageli lastekaitsespetsialistide ülekoormatus. Samuti ei näi võrgustikus olevat ühtset alust lapse riskitaseme hindamiseks. Soovitasime muuhulgas ühtlustada võrgustikuliikmete teadmisi KLA-teenusest ja selle sobivusest erinevate vajadustega lastele, arendada välja ühtne metoodika riskikäitumise hindamiseks ning tagada lapse ja pere osalus ja informeeritus teenusele suunamisel. Samuti leidsime, et ühtsemale arusaamale tuleks jõuda selles osas, millisel ajahetkel on tõepoolest muud, vähem piiravad teenused end ammendanud, ning soovitasime rakendada senisest enam lühiajalist KLA-teenust.
Uuringu teised osad käsitlesid kohalikus omavalitsuses lapsele pakutud abi ning teenuseid nii enne ja pärast KLATi kui ka selle ajal; lastekaitse, haridusasutuste, sotsiaal- ja õiguskaitsesüsteemi koostööd; teiste riikide kogemusi riskis laste toetamisel.
Uuring on tervikuna leitav Sotsiaalkindlustusameti veebilehel.
