Koostasime SA Muuseumikaardile analüüsi, mille eesmärk oli hinnata, milline oleks rahaline mõju riigile, kui laiendada praegust sporditoetust (TuMS § 48 p 55) ka kultuuri tarbimisele, nagu muuseumide, teatri, kino, kontsertide ja festivalide külastamine.
Praegu on sporditoetus defineeritud järgmiselt: erisoodustusena ei maksustata töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele. Meede hõlmab avalike rahvaspordiürituste osavõtutasusid, spordirajatiste kasutust, spordirajatiste ülalpidamise kulutusi, tervishoiuteenuste kulutusi ja ravikindlustuse makseid. See meede on kehtinud alates 01.01.2018 ja seda on seni valdavalt kasutatud sportimisega seotud kulutuste katteks.
Analüüsi läbiviimiseks kasutati Eesti Maksu- ja Tolliametilt (EMTA) saadud agregeeritud andmeid meetme kasutamise kohta perioodil 2018-2023. Lisaks kasutati SA Muuseumikaardi tellitud ja Norstati poolt läbi viidud küsitluse tulemusi, kus uuriti küsitletute hinnangut meetme laiendamise kohta kultuuri tarbimiseks.
EMTA andmetest selgus, et meetme kasutamise kogumaht kasvas perioodil 2018-2023 pea kolm korda, suurim hüpe toimus 2022. aastal. Meetme kasutajate arv kasvas umbes 60% ja keskmine summa inimese kohta tõusis 120 eurolt 216 euroni aastas. Täiendavalt näitavad Eesti Kindlustusseltside Liidu andmed, et tööandja ravikindlustuse kasutamine on viimastel aastatel oluliselt kasvanud.
Analüüsi kohaselt võiks meetme kasutamine kultuuri tarbimiseks kasvada kolmel viisil: uute kasutajate lisandumine praegustes ettevõtetes, olemasolevate kasutajate suurem aktiivsus ja uute ettevõtete liitumine meetmega. Norstati küsitluse andmetel oleks võimalik sihtrühm 48 900 inimest, kes võiksid hakata meedet kultuuri tarbimiseks kasutama.
Täiendava käibemaksu laekumise hinnangud esitasime kolme stsenaariumi põhjal:
- Vähene kasutus: 30€ aastas
- Keskmine kasutus: 60€ aastas
- Aktiivne kasutus: 120€ aastas
Arvestades erinevaid asendusmäära tasemeid (25%, 50%, 75%), oleks pessimistliku stsenaariumi korral täiendav käibemaksu laekumine umbes 55 000 eurot ja optimistliku stsenaariumi korral kuni 660 000 eurot.
Kokkuvõte ja järeldused
Meetme kasutamise ülevaade näitas, et selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud peamiselt tööandja ravikindlustuse suurema leviku tõttu. Norstati küsitlusest selgus, et kultuuri tarbimise vastu oleks samuti märkimisväärne nõudlus. Meetme laiendamine kultuurivaldkonnale võiks suurendada nii kultuuri tarbimist kui ka riigi maksulaekumisi.
Analüüsi stsenaariumite kohaselt võiks riik teenida täiendavat käibemaksutulu vahemikus 55 000 kuni 660 000 eurot aastas. Lisaks riigikassale laekuva käibemaksu suurenemisele teeniksid kultuuriasutused täiendavat piletitulu, suurendades sellega nende tulusid ja võimaldades pakkuda rohkem ja kvaliteetsemaid kultuuriteenuseid.
