Uurisime Tervise Arengu Instituudi tellimusel lapseootel ja kuni kaheaastaste laste vanematele suunatud vaimset tervist ja vanemlikke oskusi toetavad teenused ja ennetustegevused on täna Eestis olemas ning milliseid võiksid maailmapraktikast lähtudes veel vajalikud olla.
Analüüsi eesmärk oli kirjeldada kolme kuni viit kõrgelt tõendatud ennetustegevust ning soovitada neist Eestis kohandada kuni kaht tegevust. Selleks anti ülevaade viimase viie aasta jooksul teaduskirjandusest tuvastatud kõrge tõendatuse tasemega ennetustegevuste kohta. Eesti teenuste kaardistuse ja tõenduspõhiste ennetustegevuste võrdleva analüüsi jaoks viidi läbi kirjalike allikate analüüs (teaduskirjanduse ja andmebaaside otsing, temaatilised internetiotsingud), ning täiendav andmekogumine intervjuudest (erinevad sihtgrupiga töötavad spetsialistid Eestis). Eelneva põhjal leiti Eesti konteksti sobivaimad kõrge tõendatuse tasemega ennetustegevused.
Ülevaade ennetustegevustest Eestis
Analüüsi käigus ilmnes mitmeid keskseid vajadusi ning arendusvõimalusi lapseootel ja väikelaste vanematele suunatud ennetustegevuste valdkonna toetamiseks:
- Vaimse tervise oskuse poolest on kesksel kohal vanemate toetamine stressi juhtimisel ja emotsionaalse heaolu säilitamisel. Oluline on laiendada vaimse tervise toe kättesaadavust: toetada vaimse tervise spetsialistide arvu kasvu ning laiendada ämmaemandatele ja esmatasandi tervishoiutöötajatele pakutavate täiendkoolituste mahtu.
- Vanemlike oskuste poolelt nähakse olulisena laiendada universaalsete ennetustegevuste nagu ämmaemandate poolt pakutavate perekooli loengute või ämmaemandate koduvisiitide kättesaadavust kõigile lapseootel ja väikelaste vanematele. Oluline on paindlikkus ja võimekus pakkuda spetsiifilisemate vajaduste korral täiendavat tuge.
- Oluline on sõeluuringute kasutamise laiendamine ja juurutamine, sealhulgas vajadusel täiendavate testide eestindamine ning ämmaemandate ja esmatasandi tervishoiutöötajate väljaõpe ja tugi. Oluline on muuta see praktika (minimaalselt EEK[1]2 küsimustiku kaudu) ämmaemandatele rasedusaegsete ja sünnitusjärgsete visiitide ajal kohustuslikuks.
- Oluline on luua (piirkondlikud) ülevaated lapseootel ja väikelaste vanematele suunatud teaduspõhistest ennetustegevustest, mida saaksid kasutada nii spetsialistid kui eraisikud.
- Ennetustegevuste mooduse poolest on kesksel kohal koduvisiidid. Kodupõhised lähenemised võimaldavad spetsialistidel pakkuda tuge vanemale tuttavas ja turvalises kodukeskkonnas.
- Oluline on tagada lapseootel ja väikelapse vanemale järjepidev toetusteekond: raseduse ja väikelapse vanema jälgimise süsteem eelkõige kõrge riskiga rasedatele/väikelaste vanematele.
Eestisse sobivad kõrge tõendatusega ennetustegevused
Eesti konteksti sobivaimate ennetustegevuste omavaheliseks võrdluseks ja hindamiseks korraldati täiendavalt arutelud valdkonna ekspertide ja praktikutega ning programme hinnati valitud kriteeriumite alusel ka arvuliselt. Lapseootel ja väikelaste vanemate vaimset tervist ja vanemlikke oskusi täiendavalt toetavate ennetustegevuste valimisel lähtuti kriteeriumitena programmi tulemuslikkusest ja tõendatusest erinevates riikides; Eesti konteksti rakendamise keerukusest ning arvestades tänaseid puudujääke ja vajadusi.
Ennetustegevuste puhul said valitud kriteeriumite järgi kõrgeima hinde Triple P System (fookusega väikelaste vanematele suunatud programmidel) ja Promoting first relationships. Neile järgnesid Family Foundations, Family Check-up Toddler ning Attachment and biobehavioral catch-up.
Rohkem on võimalik lugeda uudisartiklist ja raportist TAI veebis.
