Analüüsisime Hiidlaste Koostöökogu MTÜ ja MTÜ Kodukant Läänemaa soovil agroturismi potentsiaali ja väljakutseid nende tegevuspiirkondades.
Agroturism, mis ühendab põllumajandusliku tootmise ja turismi, on kasvav trend, mis toetab maapiirkondade majandusi kogu maailmas.
Agroturism pole pelgalt ettevõtte külastamine – see on elamus. Külastajad saavad osaleda tegevustes, nagu näiteks saagi koristamine, loomade toitmine või jätkusuutliku põllumajanduse õppimine. Paljudele pakub see võimalust linnakärast pääseda, loodusega taasühendust leida ja mõista, kust nende toit pärineb. Ettevõtjate jaoks on see aga võimalus mitmekesistada oma sissetulekuid, tugevdada kogukonna sidemeid ja jagada oma tööd.
Vahetu kogemus ettevõtte juures võib mitte ainult toetada piirkondlikku majandust, vaid ka aidata kaasa väiksemate ettevõtjate jätkusuutlikkusele. Agroturism võimaldab ettevõtjatel maandada sesoonsusega seotud riske, pakkudes võimalusi aastaringselt tulu teenida. Samas seisab agroturismi laienemine Eestis mitme takistuse ees. Paljud ettevõtjad peavad turismi oma põhitegevuse kõrvalt koormavaks, samuti mängivad oma rolli ka infrastruktuuri piirangud ja lühike turismihooaeg.
Agroturism on kõige lootustandvam väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate seas, kus külastajate ja pererahva vahel saab tekkida isiklik side. Paljud ettevõtted, mis juba toodavad nišitooteid, näiteks mahepiima, käsitsi valmistatud juuste või käsitööjooke, omavad olemasolevat taristut ja unikaalseid lugusid, mis turistidele meeldivad. Küll aga märkisid mitmed ettevõtjad, et agroturismi mõiste ei iseloomusta ehk nende tegevust kõige paremini.
Ettevõtjad, kes lisavad oma tegevusse turismiteenuseid, ei loo mitte ainult täiendavat tuluallikat, vaid reklaamivad oma tooteid atraktiivsel ja kaasahaaraval viisil. Sellised kogemused loovad mälestusi ja sügavama sideme tarbija ja toote vahel.
On kujunenud mõned edukad mudelid, kus ettevõtjad teevad koostööd kohalike ettevõtetega või teiste taludega, et pakkuda kombineeritud elamusi, nagu näiteks „talutuurid“ või „maitsematkad“. Sellised koostööd aitavad ühendada ressursse ja meelitada rohkem turiste.
Kasv toob endaga kaasa ka takistusi. Ettevõtjad tõid uuringus peamiste probleemidena välja ajapuuduse, rahastuse ja infrastruktuuri nappuse. Erinevalt ettevõtte igapäevastest töödest vajab turistide võõrustamine lisaressursse ja -võimalusi, nagu majutus ja sanitaarrajatised. Lisaks võivad loomadega seotud ettevõtted piirata külastajate osalust bioohutuse kaalutlustel. Mitmed ettevõtjad leiavad ka, et agroturism ei pruugi tuua piisavalt tulu ning võib hajutada fookust põhitegevuselt. Veel üks oluline väljakutse on sesoonsus. Ettevõtted, kes soovivad turismist kasu lõigata, peavad leidma loomingulisi viise, kuidas külalisi meelitada ka väljaspool suveperioodi.
Õige toetuse korral saavad ettevõtjad neist barjääridest üle ja kasutada kasvavat nõudlust maaelamuste järele. Kohalikud omavalitsused, turismiorganisatsioonid ja põllumajanduskooperatiivid mängivad selles protsessis olulist rolli. Rahastuse pakkumine, regulatsioonide lihtsustamine ja koostöö soodustamine ettevõtjate vahel võib sellele sektorile anda olulise tõuke.
Vajalikud on ka koolitusprogrammid, mis õpetavad ettevõtjatele, kuidas turismi ja põllumajandust tõhusalt ühendada, samuti turundustoetus, et meelitada nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi külastajaid. Samuti oleks oluline tugevdada kohalikke võrgustikke, et soodustada ettevõtete ja teiste turismiettevõtete vahelist koostööd.
Uuringu raporti ja jätkutegevustega saab tutvuda Kodukant Läänemaa veebis.
