Eesti Teadusagentuur koostöös Eesti noorte teaduste akadeemiaga tellisid uuringu, mille keskmes on noorteadlaste roll, töötingimused ja ootused. Siinses uuringus käsitlesime noorteadlastena Eestis töötavad kuni 40-aastased teadlasi, kellel on doktorikraad või doktoriõpingud pooleli. Noorteadlased, kes sageli tasakaalustavad pingelisi akadeemilisi nõudmisi, piiratud rahastust ja töötingimuste ebastabiilsust, on teadussüsteemi kestlikkuse võtmeisikud. Kuid neid mõjutavad probleemid, nagu karjääri alustamise keerukus, juhendamise kvaliteedi varieeruvus ja sektoritevahelise liikuvuse piirangud, vajavad tähelepanu. Uuringu eesmärk oli pakkuda sissevaadet noorteadlaste olukorda.
Uuring tugines kombineeritud strateegiale, ühendades ankeetküsitlust Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS) profiili omavate noorteadlastele ja fookusgrupiintervjuusid noorteadlastega erasektorist ning avaliku sektori asutustest (v.a ülikoolid). Lisaks korraldasime fookusgrupiintervjuud ka noorteadlaste juhtide ja juhendajatega.
Noorteadlaste roll ja ülesanded – ootuste ja reaalsuse vaheline lõhe
Noorteadlased peavad samaaegselt täitma mitmeid rolle – tegema uurimistööd, osalema õppetöö läbiviimisel ja panustama teaduse populariseerimisse. Uuring näitas, et nad soovivad keskenduda peamiselt uurimistööle, kuid igapäevased kohustused hajutavad nende energiat, luues mõnevõrra pingeid ajakasutuses. Kui küsitlusandmed ei kinnitanud suurt erinevust soovitud ja reaalse ajakasutuse vahel, siis intervjuudel ja küsitluse vabavastuses jagatud kogemused näitasid, et õppetööga seotud koormus, eriti doktorantide jaoks, on sageli liigne. Samuti kerkis esile, et noorteadlased võivad sageli kogeda üksildustunnet või isoleeritust, kuna vajalikud koostöövõrgustikud ja sidemed puuduvad. See isoleeritus mõjutab nende motivatsiooni ja raskendab professionaalse nähtavuse saavutamist, eriti akadeemilises keskkonnas.
Karjäärivõimalused ja töötingimused
Teadlase karjäärimudelit peeti üldjoontes arusaadavaks, kuid kahtluse alla seati selle rakendamine, sest napib stabiilsust pakkuvaid võimalusi. Noorteadlased leidsid, et tagatud on võimalus valida töötamiseks sobivat aega ja kohta. Eriti esile tõusid aga probleemid rahastuse, juhtimiskultuuri ja sektorite vahelise koostööga. Samas inspireerivad noorteadlasi teadlik panus ühiskonna arengusse ja motiveeriv töö sisu. Nende motivatsiooni võivad aga vähendada töökoha ebakindlus ja teadustöö rahastamise võimaluste piiratus.
Juhendamine ja mentorlus – professionaalse kasvu alustala
Tõhus juhendamine ja mentorlus on teadlaskarjääri alustamise võtmeelemendid, kuid uuringust selgus, et noorteadlaste ootused selles vallas jäävad sageli täitmata. Juhendajad keskenduvad küll teadusliku sisuga seotud juhendamisele, kuid vajakajäämised bürokraatia tundmises ja inimeste juhtimises võivad pärssida juhendatavate arengut. Täiendav tugi näiteks mentorite näol võiks luua rohkem võimalusi noorteadlaste arenguks.
Uuring tõi esile, et noorteadlaste panus teadusesse ja ühiskonda on hindamatu. Siiski vajavad teadlaskonna järelkasvu kindlustamiseks suurt tähelepanu doktoriõppe atraktiivsus, rahastussüsteemide läbipaistvus ning sektorite vaheline mobiilsus. Investeerimine noorteadlaste arengusse on investeering Eesti teaduse ja innovatsiooni jätkusuutlikkusse.
Uuringu lõpparuanne on leitav Tartu Ülikooli digitaalarhiivist ADA.
