Analüüsisime Eesti Töötukassa soovil tööjõukulude osalise kompenseerimise meetmete – palgatoetuse ja sotsiaalmaksu soodustuse – mõju väiksema konkurentsivõimega inimeste värbamisele ja tööl hoidmisele. Palgatoetus on meede, mis aitab tööandjatel võtta tööle näiteks pikaajalisi töötuid, noori ja terviseprobleemidega inimesi, samas kui sotsiaalmaksu soodustus on suunatud vähenenud töövõimega töötajate värbamise ja tööl hoidmise motiveerimiseks. Eesmärgiks oli hinnata nende meetmete tõhusust ja tuvastada võimalikke negatiivseid kõrvalmõjusid, nagu tühikulu ja asendusefekt.
2023. aastal sõlmiti Eestis üle 3000 palgatoetuse lepingu ning rahuldati üle 4200 sotsiaalmaksu soodustuse avalduse, mis hõlmas kokku umbes 7800 töötajat. Uuringu käigus viisime läbi süvaintervjuud ja aruteluseminarid tööandjatega, kes on kasutanud neid meetmeid, ning analüüsisime ka rahvusvahelist teaduskirjandust, et tuua välja tegurid, mis võivad Eesti meetmete tõhusust mõjutada.
1. Tööjõukulu kokkuhoid on tööandjate peamine motivatsioon
Tööandjate jaoks on meetmete kasutamise põhjus tööjõukulude kokkuhoid. See põhjus on eriti oluline väiksemates ettevõtetes, kus iga töötajaga seotud kulud moodustavad ettevõtte üldkuludest suurema osa ja kus uusi töötajaid värvatakse harvemini, mistõttu iga uue töötaja tööle võtmist tunnetatakse suurema riskina. Lisaks peavad meetmeid olulisemaks need tööandjad, kes koolitavad töötajaid ise, kuna neil on puudus sobivast oskustöötajatest, ning need, kes on avatumad väiksema konkurentsivõimega tööotsijate palkamisele.
2. Palgatoetusega kaasneb tühikulu oht
Intervjuude põhjal kaasneb Eestis palgatoetusega tühikulu esinemise risk. Selliseks riskiks on näiteks olukorrad, kus tööandjad saavad palgatoetuse võimalusest teada alles pärast inimese tööle võtmise otsuse tegemist ja lükkavad seetõttu toetuse taotlemiseks inimese tööle vormistamist edasi.
3. Sotsiaalmaksu soodustus mõjutab värbamisotsuseid vähem kui palgatoetus
Sotsiaalmaksu soodustus on väiksemal määral tööandja värbamisotsuseid mõjutav tegur võrreldes palgatoetusega. Tihti saavad tööandjad sotsiaalmaksu soodustuse võimalusest teada alles töölepingu sõlmimise ajal või järel. Siiski toetas see soodustus tööandja otsust töötajat tööl hoida, eriti olukordades, kus töötaja vähenenud töövõime mõjutas tema töövõimekust (nt töötaja töötab väiksema koormusega, peab sagedamini olema haiguslehel või tema produktiivsus on madalam).
4. Suuremate tööandjate jaoks ei ole tööjõukulude kokkuhoid piisav, et mõjutada personalivaliku otsuseid
Osa tööandjaid, eriti suuremate ja aktiivsemate värbajate jaoks, ei ole meetmetega kaasnev tööjõukulu kokkuhoid piisavalt suur, et see mõjutaks nende personalivalikute tegemist. Näiteks on nende tööjõuvajadus nii suur, et töötaja sama päeva jooksul tööle vormistamine on kasulikum kui palgatoetuse taotluse kinnituse ootamine.
5. Tööandjate suhtumine sihtrühmadesse piirab meetmete mõju
Värbamisotsuseid mõjutab tööandjate suhtumine sihtrühmadesse, nagu pikaajalised töötud. Pikaajaliste töötute suhtes on osad tööandjad ettevaatlikumad ja püüavad välja selgitada põhjuse, miks inimene on tööturult pikemalt eemale jäänud. Tööandjad eelistavad sageli pikaajaliste töötutega sõlmida lühiajalisi lepinguid, millele palgatoetust rakendada ei saa, või taotlevad enne inimese tööle võtmist töötukassalt tööpraktika võimalust.
6. Ettepanekud meetmete läbipaistvuse ja lihtsama kasutamise suurendamiseks
Tööandjate hinnangul ei suurenda meetmete tühikulu ja asendusefekti riski need ettepanekud, mis on suunatud meetmete läbipaistvuse ja teabe kergemini liikumise suurendamisele. Näiteks palgatoetuse avalduse menetlemisaja ühtlustamine maakonniti vähendaks bürokraatlikke takistusi, mis võivad praegu pärssida tööandjate huvi meetmete rakendamise vastu. Samuti võiks lihtsustada tööandja asjaajamist ja teabe liikumist kandidaatide palgatoetuse ja/või sotsiaalmaksu soodustuse võimalustest, et nad saaksid enne töötaja tööle võtmist rohkem teavet.
Uuringu lõpparuanne on leitav Töötukassa veebist.
