Uurisime Sotsiaalministeeriumi palvel Eestis kasutusel olevaid lastekaitse juhtumiskorralduse ja võrgustikutöö mudeleid – lapse heaolu kolmnurk, lapse heaolu hindamise käsiraamat, noortegarantii tugisüsteem, Pere lahendusring, Ringist välja ja Avatud Dialoog – ja nende lastekaitsetöös kasutamise ulatust Eesti kohalikes omavalitsustes. Samuti võrdlesime kaht rahvusvahelist lastekaitse juhtumikorralduse mudelit – „Turvalisuse märgid“ (Signs of Safety) ja „Lahenduskeskne juhtumitöö“ (Solution Based Casework). Nende kõrvutamise tulemusel valiti „Turvalisuse märgid“ Eestisse kohandamise põhjalikumaks analüüsiks, mille tulemusena koostati hulk mudeli kasutuselevõtmisega seotud soovitusi.
Uuringu eesmärgid
Analüüsi eesmärk oli välja selgitada, kas juba kasutusel olevad mudelid ja nende kasutamise ulatus on piisavad, et aidata lapse heaolu spetsialistidel teha oma tööd parimal võimalikul viisil, et ennetada ja vähendada laste väärkohtlemist, hooletusse jätmist ning muid riske, mis ohustavad laste arengut ja heaolu. Samuti oli eesmärgiks analüüsida, mil moel uue juhtumikorralduse mudeli Eestisse toomine võiks aidata lahendada siinse lastekaitsesüsteemi kitsaskohti, nagu laste ja perede ebapiisav kaasamine lastekaitsejuhtumise lahendamisse ja ebaühtlane juhtumikorralduse protsess.
Ülevaade uuringust
Laste ja perede aitamiseks on Eestis kasutusel mitmeid juhtumikorralduse ja võrgustikutöö mudeleid ja meetodeid, mille eesmärk on toetada spetsialiste nende töös erinevate komplekssete muredega peredega. Nimetatud mudelitest ülevaate saamiseks viisime läbi dokumendianalüüs ja intervjuud mudeli haldajatega. Mudelite kasutamise ulatuse ning kasulikkuse mõistmiseks lapse ja pere kaasamise osas tegime küsitlusuuringu ja fookusgrupi intervjuud kohalike omavalitsuste lastekaitse valdkonna esindajatega. Mõningad olulised murekohad leidsid küsitluses ja fookusgruppides kinnitust, näiteks:
- Spetsialistidel on raske lapse ja perega usalduslikku koostööd saavutada. Tajutakse, et pühendavad palju aega perede veenmisele, millele seab piiri siiski vanema otsustusõigus.
- Spetsialistide sõnul ei ole neil aega põhjalikuks süvenemiseks töös perega ning teisalt tuntakse, et ükski mudel ega tööriist ei suuda lahendada olukorda, kui lapse ja perega ei õnnestu luua koostöist suhet.
- Valdkonna spetsialistid nimetasid intervjuudes koostööd takistavana tagasihoidlikke vanemlikke oskusi ja soovi võtta vastutust.
- Samas tõdeti, et koostöö järjekestvuse tagamiseks on oluline, et pere ise jõuab otsuste ja ettepanekuteni, kuidas last aidata.
- Läbivalt nimetati raskuskohana mitte mudelite või meetodite puudumist, vaid sobivate teenuste puudumist või nende kehva kättesaadavust.
Välismudelite võrdlus
Mõlemad käsitletud välisriikide juhtumikorralduse mudelid – „Turvalisuse märgid“ ja „Lahenduskeskne juhtumitöö“ – on mõeldud juhtumikorralduse lapse- ja perekesksuse toetamiseks, kaasates nii last kui vanemaid probleemide, võimalike lahenduste ja selleks vajalike sammude sõnastamisse. Mudelites toetab seda lahenduskeskse lühiteraapia (ingl Solution Focused Brief Theraphy) võtete kasutamine küsimuste esitamiseks ja vestluse juhtimiseks. Mudelid on mõeldud lastekaitsetöö struktureerimiseks, pakkudes lastekaitsetöötajatele konkreetseid tööriistu, mida juhtumilahenduses kasutada.
„Turvalisuse märkide“ kasuks räägivad mudeli rakendamist toetavad kriteeriumid, kuivõrd mudel on kasutusel mitmetes Euroopa riikides, sh riikides, kus on kasutusel ka „Lapse heaolu kolmnurgale“ ja „Lapse heaolu hindamise käsiraamatule“ sarnased hindamisraamistikud. Seetõttu käsitlevad uuringu tulemusena antud kohandatavuse hinnangud ning soovitused just „Turvalisuse märkide“ üleriigilise jätkusuutliku rakendamise võimalusi, riske ja rakendamise edukust toetavaid tegureid.
Nendega saab lähemalt tutvuda uuringu aruandes Sotsiaalministeeriumi veebis.
